Kreeta saar

Kreeta on viimastel aastatel muutunud eestlaste seas üheks lemmikpuhkepaigaks. Öeldakse, et merd ja mägesid saab armastada üksnes koos. Sellest aspektist oleks Kreeta täiuslik armastusobjekt, kuna siin kerkivad mäed otse merest välja. Kreeta on suurepärane koht puhkamiseks – enam kui 300 päeva aastas on siin päikselised. Kreeka suurimal saarel on pakkuda niivõrd palju, et ühest puhkuseajast ei jätku, et külastada kõiki huvitavaid kohti

Kreeta on ideaalne koht spordilembestele inimestele. Mäed, tasandikud ja rannad pakuvad mitmeid erinevaid sportimisvõimalusi. Samuti on ta maiuspala antiikkultuuri huvilistele, sest Knossost peetakse ju Euroopa kultuuri hälliks.

Samaria kanjon (kuristiku pikkus 16 km, sügavus 500 m, vanus 2 kuni 3 miljonit aastat) Kreeta saare lääneosas asuva Samaria kuristiku servad paiknevad teineteisega nii lähestikku, et tundub, nagu need võiksid puutuda ülevalt kokku. Kõige kitsamat kohta kutsutakse Portes ehk “Väravad” – seal on kuristiku seinad 500 meetri kõrgused, ent jõe kõrgusel on vaid 3 meetrit teineteisest eemal ning serva pealt ainult 9 meetrit.

Knossose paleest, mis oli Minose tsivilisatsiooni au ja uhkus, on veel üht-teist järel. Palee laskis ehitada kuningas Minos, kes müüdi järgi sulges hiiglaslikku loss-labürinti oma koletu poja Minotaurose. Tollel oli inimese keha, härja pea ja halb komme toituda inimlihast. Knossoses on säilinud palju hindamatu väärtusega freskosid, mille vanus ületab 4000 aastat.

Saare idaosas, vanas Sitia linnakeses on säilinud Bütsantsi kindluse varemed, vanad kindlused ja sadamasillad. See on üks Kreeta ilusamaid linnu. Sitia piirkonnas on üle 300 koopa ning nii mõneski neist on tänapäevani säilinud jäljed aastatuhandete tagusest inimtegevusest.

Lassithi platoo 10 000 tuuleveskit Mägede vahel lookleval teel avaneb suurepärane vaade Lassithi platoole, kus asub üle saja tuuleveski. Legendi kohaselt sündis siinkandis Kreeka jumalate valitseja Zeus. Jalgsi minnes või eeslil ratsutades on võimalik jõuda kõrgel mägedes asuva Dikti koopani.